Lepingu raames ehitatakse olemasoleva Järvakandi alajaama territooriumile uus kahe sektsiooniga ja 110 kilovoldise pingega välisjaotla koos juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemiga. Uude jaotlasse ühendatakse kaks olemasolevat õhuliini ja kaks jõutrafot.

Projekti mahus valmib ka alajaama uus juhtimishoone, elektripaigaldise teenindamiseks rajatakse uued teed ning jaotla territooriumilt hakkab sadevett koguma ja ära juhtima uus süsteem. Renoveerimine toimub võtmed kätte meetodil.

Projekteerimise, ehitamise, õhuliinide, releekaitse ja RTU ümberseadistamise tööd. Omatarbe alajaamade ümberehitus, 330kV mõõtetrafod tarnimine, 6kV lahtri ehitus.

Projekti mahus valmib ka alajaama uus juhtimishoone, elektripaigaldise teenindamiseks rajatakse uued teed ning jaotla territooriumilt hakkab sadevett koguma ja ära juhtima uus süsteem. Renoveerimine toimub võtmed kätte meetodil.

Ameerika ettevõte Globalstar on mobiilsatelliitteenuste ettevõte, mis pakub madalorbiidi satelliite kasutades peaaegu ülemaailmset kattuvust.

Euroopas suurema ala kvaliteetseks katmiseks rajati Globalstarile Saarde valda maajaam. Ehitatavas maajaamas hakkavad paiknema kolm 6-meertrist satelliitidega suhtlevat antenni ning nende toimimiseks vajalik inventar.

Ehitati juhtimishoone, vundamendid antennidele ning jaama infrastruktuur, sh elektritoited paigaldatavatele seadmetele.

Lepingu raames vabastatakse osa Kiisa 330kV alajaama kinnistust seadmetest ja rajatistest, et teha ruumi tulevasele sünkroon kompensaatorile, mis on tähtsaks osaks Eesti elektrivõrgu varustuskindluse tagamisele peale Venemaa võrgust lahti ühendamist.

Teostatakse vajalikud ettevalmistustööd sünkroon kompensaatori ühendamiseks Kiisa alajaamaga.

Ehitatakse betoonist trafode ladustamise plats ja kaks trafo vann vundamenti kokku 14 jõutrafole. Paigaldatakse üks 20kV lühisvoolu piirav reaktor, üks 20kV sisejaotla kapp, 330kV pingetrafod, lammutatakse üks dupleks 330kV lahter. Tarnitakse uued releepaneelid (4tk) ja uus RTU. Tehakse kõik vajalikud projekteerimise, seadistamise ja testimise tööd.

Kanepi 110kV alajaama projekteerimine ja ehitus, seadmete paigaldus ja seadistamine.

Alajaama laiendamise käigus ehitati alajaama uus 330kV liinilahter, rajati jõutrafo vundament koos õlieraldussüsteemiga, paigaldati releekaitse- ja automatikasüsteemid, 20kV reaktorid ning Eleringi hangitav uus 330kV trafo. Tööde mahus rajati alajaama ka maanduskontuur, piksekaitsesüsteem, välisvalgustus, piirdeaed ja teed. Alajaama laiendustööd teostati „võtmed kätte” meetodil, mis hõlmasid projekteerimis- ja ehitustöid ning seadmete tarnet, paigaldust, testimist ja seadistamist.

Lisaks Eesti ja Läti vahelise elektriühenduse tugevdamisele suurendab Sindi alajaama laiendus Eleringi võimekust pinge reguleerimiseks ehk elektri kvaliteedi tagamiseks Pärnu piirkonnas. Rajatavasse liinilahtrisse ühendatakse kaks 330kV õhuliini, millest üks suundub rajamisel olevasse Sopi alajaama Tootsi asula lähistel ning teine Lihula kaudu Harku alajaama Tallinna külje all.

Risti 110 kV alajaama renoveerimine “võtmed kätte” meetodil.

Lepingu raames ehitati uus Jäneda 110/10 kV alajaama hoone ja uute 110/10/20kV trafode vundamendid. Tarniti ja paigaldati alajaama 10kV seadmed.

Lepingu raames ehitati 15kV ühendus uuele puidu fraktsioneerimise katsetehasele. 15kV jaotusseadme, kahe 15kV trafo ja 0,4kV peajaotusseadme tarne ja paigaldus.

Lepingu raames asendati kaabelliiniga 110kV õhuliin Tallinnas asuvate Kadaka ja Veskimetsa alajaamade vahel. Osaliselt asendati kaabelliiniga 110kV õhuliinid Harku ja Veskimetsa ning Harku ja Kadaka alajaamade vahel. Paigaldatavate kaablite maht oli kokku ligi 10 kilomeetrit. Kaablite paigaldamiseks kasutati nii lahtist kui ka kinnist meetodit. Maakaabel paigaldati kogu trassi ulatuses 1,5-6 meetri sügavusele pinnasesse. Pärast tööde lõppu taastati sõidu- ja kõnniteede asfaltkate ning rajati tuhandeid ruutmeetreid haljastust.

Uute kõrgepingekaablite rajamine parandas Mustamäe ja Haabersti linnaosade ning Tallinna lähiümbruse varustuskindlust. Kuna pärast uute kaablite paigaldust demonteeriti senised õhuliinid, vähenes Õismäe ja Astangu kandis õhuliinidega kaasnev visuaalne mõju linnaruumile.

Lepingu raames ehitati Jänedale 110kV välisjaotla koos juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemidega. Alajaama ehitati juhtimishoone ja lahtrid Elektrilevi trafodele, rajati alajaama sisesed teenindusteed ning osaliselt renoveeriti alajaama juurdepääsuteed.

Uude jaotlasse ühendati Tapa–Aruküla 110 kV õhuliinilt kaks liinisisestust, selleks paigaldati alajaama vahetuslähedusse kaks uut raudsõrestik-konstruktsiooniga lõpumasti.

15 kV ja 10 kV jaotusseadmete rekonstrueerimine ja maaühendusvoolude kompenseerimisseadmete paigaldmine.

Lepingu raames renoveeriti 1984. aastast pärit Tsirguliina 330 kV alajaam. Projekt teostati „võtmed kätte” meetodil, st projekti mahus olevad seadmed tarniti koos vajalike projekteerimistöödega, installeeriti, seadistati, kontrolliti ja anti tellijale lõplikult üle pingestatud kujul.

Rajasime Kilingi-Nõmme uue 330 kV alajaama “võtmed kätte“ meetodil ehk tegime vajalikud projekteerimistööd, tarnisime, paigaldasime ja seadistasime seadmed ning andsime alajaama tellijale üle pingestatud kujul. Kilingi-Nõmme alajaamast saab alguse Eesti elektrisüsteemi kolmas 330 kV ühendus Lätiga, mis on oluline eeldus Eesti elektrivõrgu eraldamiseks Venemaa elektrisüsteemist. Kilingi-Nõmme 330 kV alajaam on suure tähtsusega põhja-lõunasuunaliste energiaühenduste tugevdamisel ja Balti riikide lõimimisel Euroopa energiasüsteemiga.

Lepingu raames ehitati Viljandimaale Kiini külla uus 110/20kV alajaam. Alajaam hakkab elektriga varustama Puiatu kompressorjaama, mis on osa Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ühendava Balticconnectori projektist. Lisaks tõuseb piirkonnas elektri varustuskindlus, kuna alajaama kasutatakse ka lõpptarbijate elektriga varustamiseks.

Kiini alajaama rajati 110kV välisjaotla, ehitati juhtimishoone ja rajati juurdepääsu tee. Lisaks paigaldati hoonesse 20kV jaotusseade ning ehitati õlieraldussüsteemiga trafo vundament. Alajaama ehitamine toimus „võtmed kätte” meetodil.